19. septembril veetsime klassi ja paralleelidega mõnusa sügispäeva Lääna-Virumaal Sagadi Looduskoolis. Meie suur grupp jagati klasside järgi kolmeks ning meie, 6.B, saime enda grupijuhiks toreda ja targa meesterahva, kes meid esmalt Sagadi mõisaga tutvuma viis. Mõis oli ilus ja huvitav ning meeleldi oleksime seda pikemaltki uurinud. Mõned arvasid, et tulevadki hingadeajal kummitusi jahtima.
Edasi lihvisime oma teadmisi Sagadi metsamuuseumis. Tegime rühmatööd, isegi klassijuhataja oli õpilase rollis. Mõnedele tekitas ülesanne palju segadust, aga kokkuvõttes oskame nüüd paremini Eesti puid nende sõprade- lindude, loomade, seente ja putukatega- seostada.
Vahepeal istusime künkale ja võtsime aega lõunasöögiks. Jõudu juures, metsa!
Meid ootas ees väga kaunis ja seenerohke Lahemaa rahvuspargi maastik. Looduse hoidmiseks liikusime vaid grupijuhi järel mööda matkarada. Kuigi me oleks tahtnud paljusid seeni pildistada ja uurida, oli tempo päris kiire ja varsti olimegi mere ääres. Kuigi üks paralleelklassi õpilane arvas veendunult, et jõudsime Peipsi äärde, olime me ikka tegelikult Soome lahe ääres.
Meil oli vahva ja päikseline päev.
Selle eest täname Keskonnainvesteeringute Keskust ja Sagadi Looduskooli.
Edasi lihvisime oma teadmisi Sagadi metsamuuseumis. Tegime rühmatööd, isegi klassijuhataja oli õpilase rollis. Mõnedele tekitas ülesanne palju segadust, aga kokkuvõttes oskame nüüd paremini Eesti puid nende sõprade- lindude, loomade, seente ja putukatega- seostada.
Vahepeal istusime künkale ja võtsime aega lõunasöögiks. Jõudu juures, metsa!
Meid ootas ees väga kaunis ja seenerohke Lahemaa rahvuspargi maastik. Looduse hoidmiseks liikusime vaid grupijuhi järel mööda matkarada. Kuigi me oleks tahtnud paljusid seeni pildistada ja uurida, oli tempo päris kiire ja varsti olimegi mere ääres. Kuigi üks paralleelklassi õpilane arvas veendunult, et jõudsime Peipsi äärde, olime me ikka tegelikult Soome lahe ääres.
Meil oli vahva ja päikseline päev.
Selle eest täname Keskonnainvesteeringute Keskust ja Sagadi Looduskooli.